|  Ðàçëåë: Èñòîðèÿ |
Lahingulaev Bismarckíàéòè åùå ... |
|
|
Sakslas el õ es us jäli ajad kaugemale pele ada ja kell 3.06 kao asid eed jälle “Bismarcki” oma radariekraa idel . Bri i kaugluurele ukid, le uka dja el baseeruvad le ukid i g laevad o sisid “Bismarcki” meelehei likul . See aga suu dus esialgu Hispaa ia ra iku suu as, e olla võimalikul kaua väljas Bri i saar el baseeruva e luure- ja pommile ukii e egevusraadiuses . 25. mail hommikul kella 10.30 paiku möödus “Bismarck” admiral ovey laevadegruppi ah ri aga umbes 100 miili kaugusel . Veera d u di hiljem sai admiral ovey Lo do is Admirali eedis raadio ea e, e Bri i raadioluure o ki i püüd ud “Bbismarckil ” saade ud raadio elegrammi i g selle järgi välja peili ud a asukoha. See äi ava , e “Bismarck” o ilmsel asu ud suure kaarega agasi eele, võ es suu as Fääri saar e ja Isla di vahele. Muidugi keeras admiral ovey üüd ka oma laevadel o sa ümber ja kiirus as ea a ud suu as eele. Si apoole pöörasid oma i ad järg evail u didel mi med eisedki laevadegruppid. egelikul oli aga Admirali eedis saadud eade vale – kohalesaade ud le ukid ei avas a ud väljapeili ud ega selle lähiko as “Bismarckis ” jälgegi. Jällegi jäi vaid üle ole ada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi o võ ud. Suurem osa Admirali eedi “helgeid päid” kaldus üüd päras pikka a alüüsi arvama, e küllap o “Bismarck” eel Pra susmaa ra ikule, si a, kus “G eise au” ja “Schar hors ” eda juba ees oo avad. Ja 25. mail õh ul kell kuus said ookea il olevad Bri i laevad uue i s ruk sioo i – o sida “Bismarcki” Bres i sadamasse viival laeva eel . Sellele suu ale pöördus ka Home Flee ’i juhha aja admiral ovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks oli a “Bismarckis ” 150 miili ahapoole jää ud. Muidugi ei ead ud admiral ovey ise selles . “Bismarcki” avas asid i glased uues i alles 26. mai hommikul kell 10.30. “Bismarcki” leidis luurevesile uk “Ca ali a”. Saksa lahi gulaeval ava i selle suu as ihe õhu õrje uli, kuid vigas a ud le ukil saade i radiogramm laeva koordi aa idega ja kursiga. Osu us, e koo dis H, kuhu peale le uka dja “Ark Royal” kuulusid mäle a avas i veel lahi gurisleja “Re ow ” ja kergeris leja “Sheffield”, oli vaid 70 miili “Bismarckis ” ida pool. Lahi guris leja “Re ow ” oli relvas a ud kuue 381-mm suur ükiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise vas u, soomuska e oli aga “Re ow il” “Bismarcki” omas ki dlal õhem. See õ u ei usalda ud “Re ow i” “Bismarckiga” kahevõi lusse saa a. “Bismarcki” lähedale saade i hoopis risleja “Sheffield”, e see “Bismarcki” ma öövreid oma raadolokaa origa jälgiks. Kella 14 paiku s ar isid le ukika djal “Ark Royal” 14 orpeedole uki ja võ sid suu a “Bismarckile”. Lahi gupalavikus aga sa u i rislejale “Sheffield” ja las i oma orpeedod selle peale välja. “Sheffieldi” mehed pääsesid siiski vaid paraja ehma usega. Sama päeva õh ul kell kuus sai lahi gulaev “Rod ey” kokku admiral ovey lipulaeva “Ki g Georg V”-ga. “Bismarckis ” asu i kirdes ja veidi agapool. Läheduses olid ea avas i veel lahi gurisleja “Re ow ” ja le ukika dja “Ark Royal” i g eed eli laeva olidki kõik eed suured Bri i sõjalaevad, mida “Bismarcki”-vas ase löögijõu a võis arves ada. Ses kolm suur laeva olid kü usepuuduse ähvardusel jahi lõpe a ud – lahi guris leja “Repulse” oli juba 25. mai lõu a paiku suu du ud Isla dile, lahi gulaev “Pri ce of Wales” oli sama päeva pealelõu as ja le ukika dja “Vic orius” 26. mai lõu as võ ud kursi si asamase.
Kursimuu use ajal äi as kell 0.17 uuel päeval, 24. Mail. Sõi ud u d ja klmveera d põhja poole, pöördus admiral Holla d kell 2.00 “Hoodi” ja “Pri ce of Walesiga” järsul edelasse, Saksa laevade eel eva märga ud kursile. Kaasasol ud hävi aja el käskis admiral Holla d aga jä ka a sõi u põhjakursil, ses se i poldud kadu ud Saksa laevu avas a ud. Kell 2.47 sai ris leja “Suffolk” saksa laevad uues i oma radari ekraa ile. Selgus, e eed ei ol ud kurssi muu u ud, vaid liikusid e disel paraleelsel jääpiiriga edelasse. Admiral Holla d käskis õs a oma laevade kiiruse 28 sõlmele – Saksa laevad osu usid Bri i lahi gulaevas ja lahi guris lejas eespool olevaiks i g liikusid peaaegu paralleelkursil, i glas es paarkümme d miili loode pool. Kell 5.30 saadi admiral Holla di laevadel radariko ak Saksa laevadega. E sakslas ele lähemale sõi a, pööras Holla d kolm mi u i hiljem oma laevad 40 paremale. Ja juh us ii, e selle kursi urga ja veel mõ e äparduse õ u kadus i glas e esialgu pla eeri ud kahekord e suur üki ule ülekaal olema usse. Vas as e lähe emis urgad olid sellised, e Saksa laevad said i glasi ulis ada kõigis suur üki or ides , i glased sakslasi aga vaid vööri or ides . Ris lejad “ orfolk” ja “Suffolk” olid jää ud liial kaugele ega võ udki pea sel algavas lahi gus osa. Kell 5.52 eh i mõlemal pool esimesed lasud. Vahemaa vas as e vahel oli sel ajal 24 kilomee ri , kuid see vähe es pideval . Lahi gusse as udes sõi is “Pri z Euge ””Bismarckis ” eespool ja see õ u pee i admiral Holla di lipulaeval “Hoodil” eespool sõi va laeva “Bismarckiks”. Admiral Holla d käskis oma laevadel ole ava Saksa lipulaeva pih a ule avada ja sai oma eksi uses aru alles mõ ed seku did e e esimes kogupauku. “Pri ce of Walesil” aiba i kohe, e “Bismarck” o agumi e vas aslaev, ja vaa ama a admiral käsule sihi i oma orud õelisele “Bismarckile”. Juba esimese kogupaugu ajal aga kiilus “Pri ce of Walesil” üks vöörisuur ükk ki i ja ii vähe es i glas e poolel lahi gus osaleva e orude arv veel ühe võrra. Admiral Lü je s käskis mõlemal oma laeval ulis ada i glas e lipulaeva “Hoodi”. eises või kolma das sakslas e kogupaugus saigi “Hood” abamuse keskossa, al puhkes ulekahju õhu õrjesuur ükkide laskemoo akeldri juures. Kell 6.00 pööras admiral Holla d oma laevad järsul vasakule, e suure dada vahemaad sakslas e i. Vahemaa vas as e vahel oli sallks ajaks vähe e ud 13 kilomee ri i ja oli kar a, e sellisel väikesel dis a sil las ud soomus läbis avad mürsud löövad ões i läbi Bri i laevade ekisoomuse. Ja ii oligi. Pöörde ajal sai “Hood” uue abamuse, seekord õe äolisel ah risuur üki or ide laskemoo akeldrisse. Laevas le das aeva poole ulesammas, mis muu us kohe mus aks sui susambaks. Paari mi u iga kadus “Hood” veepi al ja “Hoodi” kiiluvees sõi ud “Pri ce of Walesil” uli kurssi muu a, e uppuvale vrakile mi e o sa sõi a. Sakslased koo dasid üüd oma suur üki ule “Pri ce of Walesile” ja see sai lühikese aja jooksul kaheksa abamus . Üks mürsk lõhkes o se sillal, i e kõik, kes seal olid, said surma või haava a. Imekombel jäi äies i erveks vaid laeva koma dör kommodoor Leach. Lisaks sellele muu us mi gi eh ilise rikke õ u liikumisvõime uks “Pri ce of Walesi” elja oruli e vöörisuur üki or .
Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies
By the time I reached Malai in 1972, those indigenous trade networks had collapsed or contracted, partly because of competition from European motor vessels and aluminum pots, partly because the Australian colonial government forbade long-distance canoe voyaging after some accidents in which traders were drowned. I would guess that the Lapita potters were the inter-island traders of the New Guinea region in the centuries after 1600 b.c. The spread of Austronesian languages to the north coast of New Guinea itself, and over even the largest Bismarck and Solomon islands, must have occurred mostly after Lapita times, since Lapita sites themselves were concentrated on Bismarck islets. Not until around a.d. 1 did pottery derived from the Lapita style appear on the south side of New Guinea's southeast peninsula. When Europeans began exploring New Guinea in the late 19th century, all the remainder of New Guinea's south coast still supported populations only of Papuan-language speakers, even though Austronesian-speaking populations were established not only on the southeastern peninsula but also on the Aru and Kei Islands (lying 70-80 miles off western New Guinea's south coast)
Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies
To what extent did each really change events, as opposed to "just" happening to be the right person in the right place at the right time? At the one extreme is the view of the historian Thomas Carlyle: "Universal history, the history of what man note 11 has accomplished in this world, is at bottom the History of the Great Men who have worked here." At the opposite extreme is the view of the Prussian statesman Otto von Bismarck, who unlike Carlyle had long firsthand experience of polities' inner workings: "The statesman's task is to hear God's footsteps marching through history, and to try to catch on to His coattails as He marches past." Like cultural idiosyncrasies, individual idiosyncrasies throw wild cards into the course of history. They may make history inexplicable in terms of environmental forces, or indeed of any generalizable causes. For the purposes of this book, however, they are scarcely relevant, because even the most ardent proponent of the Great Man theory would find it difficult to interpret history's broadest pattern in terms of a few Great Men
Guns, Germs, and Steel: The Fates of Human Societies
Robert Attenborough and Michael Alpers, eds., Human Biology in Papua New Guinea (Oxford: Clarendon Press, 1992), summarizes New Guinea archaeology as well as languages and genetics. As for the prehistory of Northern Melanesia (the Bismarck and Solomon Archipelagoes, northeast and east of New Guinea), discussion will be found in the above-cited books by Thorne and Raymond, Flannery, and scanned by Ugh in Cambridge en et al. Papers pushing back the dates for the earliest occupation of Northern Melanesia include Stephen Wickler and Matthew Spriggs, eistocene human occupation of the Solomon Islands, Melanesia," 448• FURTHER READINGS Antiquity 62:703-6 (1988), Jim Alien et al., "Pleistocene dates for the human occupation of New Ireland, Northern Melanesia," Nature 331:707-9 (1988), Jim Alien et al., "Human Pleistocene adaptations in the tropical island Pacific: Recent evidence from New Ireland, a Greater Australian outlier," Antiquity 63:548-61 (1989), and Christina Pavlides and Chris Gosden, "35,000-year-old sites in the rainforests of West New Britain, Papua New Guinea," Antiquity 68:604-10 (1994)
Ôîíàðü æåëàíèé áóìàæíûé, îðàíæåâûé.  êîìïëåêòå: ôîíàðèê, ãîðåëêà. Îôîðìëåíèå óïàêîâêè - 100% ïîëíîñòüþ íà ðóññêîì ÿçûêå. Ôîðìà êóïîëà "ïåðåâ¸ðíóòàÿ ãðóøà" êàê ó
87 ðóá
Ðàçäåë: Íåáåñíûå ôîíàðèêè
Íî÷íèê-ïðîåêòîð "Çâåçäíîå íåáî è ïëàíåòû", ôèîëåòîâûé. Îðèãèíàëüíûé ñâåòèëüíèê - íî÷íèê - ïðîåêòîð. Êîðïóñ ïîâîðà÷èâàåòñÿ îò ðóêè. Èñòî÷íèê ñâåòà: 1) Ëàìïî÷êà (îò êàðìàííûõ ôîíàðèêîâ) 2) Òðè
330 ðóá
Ðàçäåë: Íî÷íèêè
Êîâðèê äëÿ çàïåêàíèÿ, ñèëèêîíîâûé "Ïåêàðü". Êîâðèê "Ïåêàðü", ñäåëàííûé èç ñèëèêîíà, ïîìîæåò Âàì ãîòîâèòü âêóñíóþ è êðàñèâóþ âûïå÷êó. Áëàãîäàðÿ ìàòåðèàëó êîâðèêà, âûïå÷êà íå
208 ðóá
Ðàçäåë: Êîâðèêè ñèëèêîíîâûå äëÿ âûïå÷êè
Ìîëî÷íûé ãðèá ìîæíî èñïîëüçîâàòü äëÿ ïîõóäåíèÿ, âîññòàíîâëåíèÿ ìèêðîôëîðû, î÷èùåíèÿ îðãàíèçìà